Sofi uudisvoog

Kunsti investeerimine ei ole ammu enam emotsiooniost

Kunsti investeerimist on pikka aega peetud pigem kire- või emotsiooniostuks, kus mõne kindla autori taies või huvipakkuv teos pakub ennekõike esteetilist naudingut, mõtteainet, kirgastust, helgust või inspiratsiooni. Vähem kaalutletakse kunsti investeerimist puhtmajanduslikus võtmes ja veel mõni aeg tagasi puudus kaasaegsest portfelliteooriast kunsti investeerimine täielikult. Alles hiljaaegu hakati kunstiinvesteeringuid vaatama kui teatavat alternatiivset varaklassi ning on hakatud uurima kunstiinvesteeringute tootlikkust.

Et viimastel aastakümnetel on kõiki turge iseloomustanud teatud paradigma muutus, on sama ka kunstituru puhul. Järjest suurema osa on hõlmanud luksuskaupade ost, mille alla võib paigutada ka kunsti. Kunsti ostmise eesmärgid võivad olla erinevad, varieerudes rahapaigutamise likviidsusest kuni sotsiaalse staatuse või filantroopiani välja. Ka kollektsioneerijate motiivid võivad olla seotud esteetilise naudingu, omamisiha või prestiižiga. Majanduslikult võttes on aga kunsti investeerimise peamiseks lühiajaliseks eesmärgiks väärtuse säilitamine, inflatsiooni löömine ja portfelli diversifitseerimine.

Mitmed teadusuuringud on keskendunud kunstiinvesteeringute ajalooliste käivete uurimisele. Kaks peamist lähenemist võtavad arvesse sama objekti oksjoni korduvmüügi analüüsi või hedoonilise mudeli rakendamise, mis arvestab iga individuaalteose omadusi ja kvaliteete. Vaatamata kalkulatsioonimemeetodite erinevusele, teoste andmete ja ajaperioodide varieeruvusele, on enamus uuringuid tõestanud, et kunstihinnad liiguvad tõususuunas, ületades inflatsiooni ja sageli lüües üle ajaperioodi ka palju traditsioonilisemaid varaklasse nagu aktsiad ja võlakirjad (Ashenfeller, Graddy, 2003).

Kunstituru dünaamikat on üsna keeruline hinnata, kuna kunstikauplemist iseloomustab vähene läbipaistvus, sest suur osa turust moodustab just eratehingute hulk. Põhjuseks on ka asjaolu, et kunst on unikaalne investeerimisvõimalus, mille taga on sageli mitte otseselt finantskaalutlused, vaid pigem kollektsioneerimine, filantroopia ja emotsioon ning kunsti nõudlus ja pakkumine käib kunstihuviliste endi vahel, mitte alati kunstimajade või kunstivahendajate kaasabil. Siiski on püütud ka Eesti kunstiturgu analüüsida magistritöö tasemel, mille tulemusena töö autor leidis hedoonilise hinnaindeksi baasil Eesti kunstituru nominaalseks keskmiseks tasuvuseks aasta baasil perioodil 1998-2011 9,37%.

Vaatamata Eesti kunstituru uurimise vähesusele, on kunsti investeerimise osas oluline uurida ka kunstituru dünaamikat ning oleme võtnud eesmärgiks anda oma panus Eesti kunstituru uurimisse ja kunsti investeerimisalase teadlikkuse tõstmisele.

Sofi Art allfondi üheks lisaeesmärgiks on luua võrgustik oma liikmete vahel, keda seob huvi ja kirg kunsti vastu ning kes soovivad selles valdkonnad mõtteid, ideid või miks mitte ka töid, vahetada.

Siiski on meie kõigi üheks oluliseks eesmärgiks soov nautida kunsti, mille Sofi Art allfond teeb oma liikmetele võimalikuks läbi fondile kuuluvate teoste laenutamise. Alles hiljuti paelus kunstisõpru uudis Johann Köleri 112 000 euro eest müüdud teosest „Hiiu saare talupoeg kirvega“. Kahtlemata on tegemist märgilise tööga ning märki mahajätva hinnaga. Niisugust šedöövrit saavad endale lubada väga vähesed. Küll aga osutub võimalikuks ühiselt panustades nautida samaväärseid teoseid oma kontoris.

Maailm liigub järjest enam ökonoomsema mõtte- ja käitumisviisi poole, kus omamine ja ladustamine pole ammu enam eesmärk omaette. Seda enam, kui suur hulk teoseid seisab kapi taga või esteetiliselt interjööriga ebakõlalisel pinnal. Sama dünaamiline nagu inimese elu on ka meie kodud, kontorid, bürooruumid ja asutused. Sageli väsime juba aastaid samasugusest mööbliasetuse lahendusest, diivanist või seinamaalist. Väike vaheldus uute kunstiteoste näol loob sootuks teise hingamise kogu ruumile ning tore on rõõmustada oma pereliikmeid või kolleege uute taieste, ideede ja inspiratsiooniga.

Võta meiega ühendust, kui oled huvitatud kunstiinvesteeringutest või panustamisest Eesti kunstiturgu!

 

Viited:

Orley Ashenfelter and Kathryn Graddy, "Auctions and the Price of Art," Journal of Economic Literature, Volume 41, Issue 3, September 2003.

Anton, Riivo 2012. Kunstiinvesteeringu tasuvus Eesti näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool.